Kümme põhjust, miks hakata taimetoitlaseks
(1875 Connecticut Ave., N.W., Suite 300, Washington DC 20009-5728. $24.00 for 10 issues.)

Kümme põhjust, miks hakata

taimetoitlaseks


Teksti koostanud Bonnie Liebman (originaal inglise keeles)

Üha enam tõendeid kinnitavad, et kõige tervislikum menüü on väga taimetoiduküllane (sisaldab köögivilju, puuvilju ja ube) ning loomse päritoluga toitude, nagu linnu- ja loomaliha, kala ja piimatooted, ning eriti kõrge rasvasisaldusega loomsed toidud, osakaal on väike.

Walter Willet Harvardi Tervishoiu Instituudi toitumise õppetoolist ütleb, et puu- ja juurviljarikkal toidul on tähtis osa põhiliste haigustekitajate ja ka surma vähendamisel.

Paljude jaoks on sõnal “taimetoitlane” mitu tähendust. Tavaliselt käib see inimeste kohta, kes ei söö looma- ega linnuliha ja kala kas eetilistel, usulistel või tervislikel põhjustel. Vegaanid väldivad lisaks ka kõiki piimasaadusi ja mune. Ent teadlased pole huvitatud mitte sellest, kas inimesed söövad loomse päritoluga toite, vaid pigem sellest, kui tihti nad seda teevad.

Nende teaduslike uurimuste tulemused viitavad kokkuvõttes ühele ja samale asjale - inimesed peaksid sööma vähem loomse päritoluga toite ja rohkem taimseid toite, eriti puu- ja köögivilju. Miks? Järgnevalt on toodud 10 põhjust, milledest mõned on seotud tervisega, mõned aga mitte.

1. Vähk

Denveris asuva Colorado ülikooli juures tegutseva Tervisekeskuse ennetava meditsiini professori Tim Byers´i arvates viitab teaduslik baas väga tugevalt sellele, et puu- ja juurviljad kaitsevad kõigi seedetrakti ja suitsetamisega seotud vähivormide vastu. Siia alla käivad nii kopsuvähk, käärsoolevähk, kõhuvähk, suuvähk, neeluvähk, söögitoruvähk ja põievähk. Hiljutine uurimus näitas ka seda, et tomatites ja tomatipürees leiduval karotenoidil, lükopeenil, võib olla eesnäärmevähi vastane toime.

Kuidas puu- ja juurviljad vähiriski vähendavad pole täpselt teada. Selleks võivad olla neis leiduvad fütokemikaalid nagu karotenoidid, C ja E vitamiinid, seleen, indoolid, flavonoidid, fenoolid ja limoneen.

On ka tõendeid selle kohta, et kõrge kiudaine sisaldusega teraviljad nagu nisukliid võivad vähendada vähiriski. Toronto ülikooli kiudaine ekspert David Jenkins ütleb, et kiudained aitavad ära hoida käärsoolevähki. Punase liha ja teisi loomse päritoluga toite, mis võivad suurendada mõnedesse vähivormidesse haigestumise riski, võib asendada pasta, riisi ja teiste teraviljatoodetega.

Edward Giovannucci Harvardi Meditsiinikoolist väidab, et nädalas viis või enam korda punast liha pearoana söövate meeste käärsoolevähki haigestumise risk on neli korda suurem, kui neil, kes söövad seda vähem kui korra kuus. Vastavalt tema uurimusele, milles osales 50 tuhat meessoost tervishoiutöötajat, oli eesnäärmevähki haigestumise oht punase liha sööjate seas kaks korda suurem.

See on vaid üks uurimus. Ka teisi teaduslikke uurimusi arvesse võttes teeb Lawrence Kushi Minnesota ülikoolist järelduse: ”Väga ühesed tõendid viitavad sellele, et punase liha tarbimine on seotud kõrgema käärsoolevähi ning tõenäoliselt ka kõrgema eesnäärmevähi riskiga.”

Isegi tailiha söömine näib tõstvat käärsoolevähki haigestumise riski. ”See võib olla põhjustatud kas liha valmistamisel tekkivatest kartsinogeenidest, või liha kõrgemast raua sisaldusest, või millestki muust,” spekuleerib Willett.


2.Südamehaigused

Taimsel toidul põhinev puu- ja juurviljarikas menüü võib vähendada südamehaiguste riski. Südamearstid on viimased 20 aastat rõhutanud küllastunud rasvade ja kolesterooli vähendamise tähtsust toidus. Taimed võivad kaitsta südant mitmel moel, näiteks:

* Lahustuv kiudaine: “Südamehaiguste riski vähendamiseks peaksite sööma rohkem ube, herneid, kaerahelbeid ja otra,” ütleb Jenkins, sest neis leiduv “kleepuv” kiudaine aitab alandada vere kolesteroolitaset.

* Foolhape: Willet lisab, et kindlad tõendid viitavad selle, et foolhape alandab südamehaigustesse haigestumise riski. Foolhape, mis kuulub B-vitamiinide rühma, vähendab homotsüsteiini taset veres. Ta ütleb: ”…puuviljad ja juurviljad (eriti lehtköögiviljad) on foolhappe peamine allikas.”

* Antioksüdandid: järjest rohkem tõendeid viitavad sellele, et LDL (“halb”) kolesterool ummistab artereid vaid siis, kui see on oksüdeeritud (kombineeritud hapnikuga). See on ka põhjus, miks teadlased usuvad, et antioksüdandid nagu E vitamiin hoiavad südame tervena. Paljud puu- ja juurviljades leiduvad fütokemikaalid on antioksüdandid.

* Küllastatud rasvhapete tõrjumine: piisavalt taimseid toite süües jääb vähem võimalusi loomse päritoluga küllastatud rasvahapetele, mis muidu ummistaksid artereid.


3. Ajurabandus

Willeti järgi viitavad rohked tõendid sellele, et puu- ja juurviljade söömine võib vähendada ajurabanduse riski. Näiteks 20 aastat kestnud uurimus, milles osales 832 keskealist meest näitas, et ajurabanduse risk oli iga kolme puuvilja portsjoni kohta, mida mehed iga päev sõid, 22 % madalam. Ka antud juhul ei teata, kas arterite ummistumise ajus aitab ära hoida puu- ja juurviljadest pärinev kaalium, magneesium, kiudained, või on selleks mõni teine komponent.


4. Divertikuloos ja kõhukinnisus

Kõrge kiudaine sisaldusega teraviljad, eriti nisukliid, aitavad ära hoida kõhukinnisust. See on tähtis teema Ühendriikides, kus igal aastal kulutatakse miljoneid dollareid kõhulahtistite peale.

Divertikuloos on samuti sagedasti ette tulev haigus. Selle all kannatab ligikaudu 30 kuni 40 % üle 50 aastastest inimestest, kuigi enamusel kulgeb see sümptomiteta. Teistel esinevad veritsus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, puhitsused, valu, või divertikuliit (sooleseina väljasopistuse ehk divertiikuli põletik).

“Meie uurimustulemused näitasid selgelt, et nii kliidest kui ka puuviljadest pärineval kiudainel on kaitsev toime,” ütleb Willet. Kõige vähem kiudaineid (13, või vähem grammi päevas) söönud meeste tõenäosus haigestuda divertikuloosi oli peaaegu kaks korda suurem kui meestel, kes sõid kõige rohkem kiudaineid (vähemalt 32 grammi päevas).


5. Teised haigused

 

Taimerikas menüü võib ära hoida ka teisi haigusi:

* Makulaarne degeneratsioon: Luteiini nimeline karotenoid, mida leidub peamiselt rohelistes lehtedes, võib aidata ära hoida silma võrkkesta taandarengut, mis põhjustab vanematel inimestel pimedaks jäämise. ”Meie uurimuses, kus inimesed sõid spinatit, või lehtkapsast kaks, või neli korda nädalas oli makulaarse degeneratsiooni risk poole väiksem, võrreldes nendega, kes sõid seda vähem kui korra kuus,” ütleb Johanna Seddon Harvardi Meditsiinikoolist.

* Närvitoru sünnidefektid: foolhapet sisaldavad toidulisandid võivad vähendada spina bifida ja teiste kaasasündinud närvitoru sünnidefektide esinemist. Seda riski võib vähendada ka toidust (peamiselt puuviljadest ja rohelistest köögiviljadest) saadav foolhape.

* Suhkrutõbi (diabeet): “Avastasime, et nende täiskasvanute seas, kes sõid rohkem täisteratooteid, esines vähem diabeeti,” ütles Willet.

 

6. Turvalisem toit

 

Mõned kõige ohtlikumad toidust pärinevad haigused sisenevad kehasse just loomsete toitude kaudu. “Patogeense Escherichia coli 0157:H7 tüve kõige tõenäolisemaks allikaks peetakse hakkliha. Linnundusega kandub edasi Salmonella ja Campylobacter. Tooreste karpide (tigude) söömine on põhjustanud inimestel Vibrio vulnificus´esse nakatumist,” ütleb David Swerdlow Atlanta Haiguste Kontrolli Keskusest.

Igasugune toores toit, kaasaarvatud puu- ja juurviljad, võib olla ohtlike bakterite kolle. ”Näiteks hiljutisi salmonelloosi haigestumise juhtumeid on seostatud muskusmeloniga, tomatite ja heintaime lutserniga,” ütleb Swerdlow. Siiski on kõige tõenäolisem toidust pärinevate haiguste edasikandjaks nii looma- ja linnuliha kui ka mereannid.

 

7.Keskkond

 

“Meie toitumisharjumustel on väga suur mõju sellele planeedile,” ütleb Jenkins. Seattle´i Loode Keskkonnaseire juhi Alan Duringi arvates poleks loomaliha söömine keskkonnale nii kahjulik, kui seda tehtaks mõõdukamalt.

“Kaasaegne lihatootmine hõlmab endas intensiivset kasutamist ning sageli ka väärkasutamist, nt teravilja, vee, energia ja karjamaade väärkasutamine,” ütleb During. Siinkohal ta toob järgnevad näited:

* Vee saastatus: veiste- ja kanafarmide ning sigalate heitveed ja sõnnik võivad saastada meie veevarusid.

* Õhu saastatus: 30 miljonit tonni metaani, gaasi, millel on oluline osa ülemaailmsel soojenemisel, pärineb heitveetiikidest ja sõnnikuhunnikutest.

* Pinnase erosioon: peaaegu 40 % maailma ja enam kui 70 % Ameerika teraviljasaagist söödetakse loomadele. Iga toodetud poolekilose looma- või linnulihatüki, munade ja piima kohta kaotavad põllud umbes kaks ja pool kilo oma pinnasest.

* Veevarude lõppemine: hinnangute järgi on koguseliselt poole veistele söödetavast teraviljast ja heinast kasvatatud niisutatud maa-alal. Poolekilose lihatüki saamiseks kulub ligikaudu 1500 liitrit vett.

* Energia kasutamine: võrreldes taimedega kulub loomade kasvatamiseks ja transpordiks ligikaudu 10 korda rohkem energiat.

* Ülekarjatamine: ligikaudu 10 % kuivema alaga Ühendriikide lääneosariikide loodusest on ülekarjatamise tagajärjel muutunud kõrbeks. Seda maad pole võimalik enam millekski muuks kasutada. “Ma ei räägi niivõrd taimetoitlusest, vaid sellest, et inimesed vähendaksid loomsete saaduste tarbimist, “ ütleb Durning.

 

8. Kulud

 

Selles pole kahtlustki, et võite maksta vabalt 8 dollarit poolekilose eksootilise salati, või teiste hõrgutiste eest. Ent alates kabatšokist kuni magusate kartuliteni maksavad enamus taimseid saadusi väga vähe. Taimetoidu odavam hind on hästi tunda siis, kui sööte väljas. Nii hiina kui ka indiapäraste roogade ning ka teiste maade restoranide menüüdes on taimetoidu hinnavalik tavaliselt tunduvalt odavam kui liha, mereannid ja linnuliha.æ.

 

9.Loomade heaolu

 

Sellele on ebamugav mõelda, ent sageli on neid loomi, keda sööme, kasvatatud ja transporditud väga ebainimlikes tingimustes.

 

10. Maitse

Taimetoidu söömise esimeseks põhjuseks on selle väga hea maitse. Viieks kõige söödavamaks köögiviljaks ameeriklaste seas on friikartulid, tomatid (peamiselt kas kastme või ketšupina), sibulad, jääsalat ja teised kartuliroad.

Kui suurem osa ameeriklasi vähendaks liha, mereandide ja linnuliha koguseid oma lõunalaualt, siis nemad, või paljud nende lemmikrestoranid ei teaks, mida senise asemel pakkuda. Selleks, et nautida huvitavat taimedel põhinevat rooga, peate minema mõnda rahvuslikku restorani. See pole juhus, et rahvuslikud restoranid teavad, kuidas maitsvaid taimetoite valmistada. ”Õnneks põhineb see rikkalikul ülemaailmsel kogemusel, sest enamus rahvuslikke toite on taimsed,” ütleb Willet.

Teisalt on aga paljud itaalia, mehhiko ja teised rahvustoite pakkuvad restoranid niivõrd amerikaniseerunud, et nende köögiviljade valiku on peamiselt välja vahetatud liha ja juust. Ja see on häbiväärne. Aasia ja Vahemeremaade köögis on puu- ja juurviljade küpsetamine omaette kunst. Näiteks itaallased ei lisa oma pitsadele meeletutes kogustes liha ega juustu. Sõin hiljuti ühes itaalia restoranis ilma juustuta õhukest krõbedat pitsat. Kasutatud oli värsket basiilikut, tomateid ja küüslauku - see oli võrratu!


Copyright 1996 CSPI.
Väljavõte tervisliku toitumise ajakirjast “Nutrition Action Healthletter”